Bali mu arm 3.osa

 01.mai.2023  (ESMASPÄEV)

Jimbaran villa KEN by Nakula

Olime hommikul juba väsinud! Volbrilõket küll ei teinud 😁, aga geko möirgamine ja muud segavad faktorid ei lasknud korralikult välja puhata. Seega peale turgutavat hommikuujumist meres Heikkiga (üksi oleks kõhe sellest laineharjast ju üle ronida) võtsin vastu otsuse, et ei jaksa veeparki minna. Väike klipp siinkohal: Veepark Kutas . Me võtsime suuna taas 1 ilusa rannale, mis pidi olema üsna metsik, surfiparadiis...

Balangan beach

Loomulikult oli meil vaja minna sinna metsikusse randa, valisime kõige kaugema lahesopi nurgakese, kus laine polnud üüratu. Teate, teda ikkagi oli... Võib-olla see pilt annab aimu:

Me läksime siiski siit sellisest lainemurrust ikkagi paremale lahesoppi, aga siiski saime tunda looduse jõudu! Minu võttis igatahes kõhedaks. 1 "tore" välismaalane oli aga tulnud lausa perega. Tema 2 last olekski kadunud nagu oksaraod laiadesse vetesse, kui meie mehed poleks nad ära päästnud. 😊 Pereisa oli ääretult tänulik...

Peale korralikku väntsutamist lainetes, suundusime lõunat sööma. Tee peale jäi 1 vahva Tai toidukoht. Vaadake seda toredat söögilauda näiteks:

Sellel laual on veel 1 hea asi, peale nende ägedate aukude eksole. Nimelt minu tellitud huvitav mahl. Guava mahl! See maitses nii hästi! 😜 Uus lemmik juures! Võtsin nõuks seda vilja ka hiljem poest otsida muideks...

Õhtul oli väike šoping kohalikus linnakus ja pärast seda tellisime sedapuhku sušit koju. Pilt vist tehtud mitte just kohe toidu saabudes, aga tahtsin näidata, et nende hulgas (keskel) need maitsvad oad, mida ikka ja jälle kohalike pakutavates eelroogades võis näha- tõesti head!:

 02.mai.2023  (TEISIPÄEV)

Jimbaran villa KEN by Nakula

Uus päev, uued seiklused! 😉 

Meil oli vaja hirmsasti 1 kuulus rand veel üle vaadata, nimelt see kus Julia Roberts filmis " Eat.Pray.Love" ringi jalutas. Sissepääsu väravad olid väga kaunid, (ahvid küll turnisid seal koduselt, pildil vist neid ei paista Meil oli vaja ikka põnevamat teedpidi randa minna- suundudes hoopis kaljulõhesse...)

Randa jõudes sattusime aga kohe kohalike kaunile tseremooniale:

Padang Padang ranna tseremoonia ja linnuke vees...

Rand ise oligi täpselt nii imeline 😍 (- aga minge parem vaadake ise üle.)  Peale ujumist, surfamist (no 1 meie pundist proovis 1.x elus ka seda- mina mitte 😀), päevitamist läksime surfarite külla toidukohta sööma. Päris kena kohakene mäe otsas vaatega veele ja toit maitses ka nii kenas kohas poole paremini. Õhtuks võtsime koduvillas taas massöörid. Minu massöör osutus kõige pikemaks ja tugevamaks visuaalsel vaatlusel vähemasti. (ma olen 168cm pikk) Tund aega korralikku massaaži siis sedapuhku 9eur per kärss. 

Massööriga

Peale massaaže ajasime end liikvele ning võtsime suuna korea toidukoha poole. Õnneks oli meil keegi varem ka korea toitu söönud ja jagas lahkelt soovitusi. Kõigile maitses korea toit nii, et etteruttavalt olgu öeldud, et läksime veel viimasel õhtul ka sinna sööma. 😍

Korea toidu menüü- ma tellisin Bibimbopi

Miks meile maitses just selle maa söök? Vaadake ise- kus toodi erinevaid kausikesi- kõik see maitsete küllus ja mõnusad salatid 😍

Kartulipannkook- niii hea asi!

Grill otse laual

Liha küpsetati otse meie lauas- laua sisse pandi söed, peale grill ja - läks lahti! Liha, ananassi, krevette- mida vaid soovid? Minu lemmikuks osutus aga hoopiski kartulipannkook ja 1 salat kus olid salatilehed küüslauguses kastmes.

 03.mai.2023  (KOLMAPÄEV)

Jimbaran villa KEN by Nakula

Hommik algas taas ujumisega meres, sedapuhku oli mu oma mees nõus kaasa tulema. 😁  Päev jätkus sama toredalt. 

Hommikusöögilauas sain kaua ihaldatud poke 😍:

Poke bowl

Teiseks käisin hommikusöögilauas välja mõtte, et läki GWK Kultuuriparki! Paraku polnud meil kambajõmme, aga me ei lasknud end sellest häirida. Lõime rollerile hääled sisse ja panime ajama. Kahekesi. 

Pargis suunati meid sellistele nunnudele bussidele, millega viidi rahvas pargi südamesse.

Vahva kardin kas pole?

Jalutades edasi leidsime end amfiteatri juurest, kus oli iga 2h tagant show, kus osalesid tantsijad, pillimängijad. Mulle isiklikult meeldis see show nii väga, et läksime pärast ühele veel, kui olime pargile tiiru peale teinud- ehk siis 2h hiljem.

Hirmuäratav tants

See tants haaras su endasse oma maagilise rütmiga ja hüpnotiseeriva "pilguga" 😁 Me istusime esimeses reas. See tegelane lähenes meile. Päris kõhedalt. (mu kõrval istus 1 umbes 4-aastane tüdruk. Ta hakkas nii kartma, et jooksis minema 😂 ) 

Mina jäin paigale ja ahmisin endasse seda värvideküllust ja detaile. Vaimustav! Milline elegantne tants, need näoilmed:

Päras showd lubati pilti ka teha- mina kappasin muidugi selle naljaka tegelase kõrvale.

On ju vahvad tantsijad? Aga no seda kõike PEAB ise nägema.

Peale teatrit läksime parki avastama. Tore oli näiteks 1 väike kosekene -puude jahutavas varjus oli hea hinge tõmmata selle kuumuse eest, mis muidu ikka peale surus.

Edasi jalutasime mööda parki. Järgmiseks uurisime seda müütilist lindu -Garudat lähemalt. 

Pirakas oli ju seegi kuju:

Garuda pea juures

Edasi võisid minna kas bussikesega või jalutada. Ega me mingid papist poisid ole, ikka rõõmsalt jalutasime 😉:

Tegelikult siit pildilt ongi see kuju palju paremini hoomatav. Garuda Wisnu Kencana monument on pühendatud hindu jumal Višnule. Vasest ja pronksist kuju on 75 meetrit kõrge, koos alusega kokku 120 meetrit. Kuju avati 31. juulil 2018. Kuju on inspireeritud hindu mütoloogiast, mille järgi müütiline lind Garuda nõustus viima jumal Višnu igavese elu allikale, et vabastada oma vangistatud ema.- Trip.ee lehelt

Väravate poole kõmpides leidsime 1 pisikese muuseumikese, trepp sinna juba ise kutsus vaatama, no okei- täpsemalt need kaunid taldrikud seinal:

Sissepääs muuseumi

Mulle meeldis see kompaktsus- kõike natukene- maale, kujusid, töötubasid - pisike pilguheit Bali kultuuri- see oli nii imearmas. 😍 Bali ilu on mu arust näiteks edasi antud sellises maalis. Võrratu!

Ilus maalike

Otsustasime peale pisikest kaalumist, et võtame sellise teenuse nagu kohalike riiete laenutus koos fotojäädvustusega! Loomulikult oli see õige otsus! (päris aus olla, siis mul tiksus kuskil kuklas mõte, et tahaks nende balilaste riideid proovida) Meest riietama asudes küsiti talt, kes ta olla tahab? Aga nii kui ta särgi maha ajas, õeldi et siin pole variantigi- temast saab kuningas! 😂 (veider et minult ei küsitud, valisin ise omale riided. Kabiinist väljudes avastasin, et olime mehega ikkagi suht ühtekad) Kas pole imeline pilt? Selliseid väravaid on kogu Bali peale vaid 2, see 1 siis seal muuseumis. Fotograaf rääkis meile igas ruumis veidi ajaloost ka, nii et meie arust oli see muuseumikäik nagu "pärl".

Kuningaga 😁

Muuseumist väljudes olid emotsioonid nii laes. 2 sammu eemal oli jällegi seesama amfiteater- kutsuv signaal andis märku uuest etendusest, nii leidsimegi end taas sealt esireast istumast! 😊

Muusikaline etendus pillimängijatega

 See muusika oli nii mõnusalt sillerdav ja paitas kõrvu. See maskis mees muide hakkas rahvale koos orkestripoistega pille õpetama, minu mehele suruti ka 1 rahvuspill kätte ja lõpuks mängitigi 1 pala ka maha selle dirigendi takti järgi! 👌 Nii vahva! 

(Kui te nüüd küsite, mis reisil kõige rohkem meeldis, siis- kogu see GWK pargi külastus oli minu arust nr.1! See oligi Bali 😍)

Õhtusöök toimus sedapuhku aga Jaapani toidukohas. Võis täitsa rahule jääda taas:

Sellest toidust enam mäletan seda, mis järgnes pärast. Nimelt oli kindel plaan duriani vili ära proovida. Seda me ka tegime. Tee ääres 1 putkast see vili koju kaasa toodi. Olin täitsa eelarvamusega, et see ju peab kehva maitsema. Üllataval kombel maitses aga täitsa hea. AGA need koored jätsime ukse taha ja oi seda haisu siis...lõpuks viisin üldse aia taha. Selge sott, miks neid poes sees ei müüda 😆 (mädasibula haisuga)

Duriani vili

 04.mai.2023  (NELJAPÄEV)

Jimbaran villa KEN by Nakula

Kätte oli jõudnud päev, mil pidime rollud ära andma. Lõunani oli aega, seega istusime spontaanselt rollu selga ja panime lihtsalt minema- mina koos mehega taas vaid. 15 min pärast leidsime end imelisest mereäärsest baarist. Tegemist oli nii peene kohaga- meid võttis vastu 1 adminstraator ja tahtis lausa meie andmeid?! Teatasime talle, et soovime vaid uudistada. Rannas käis tümps ja tundsid kuis jalg tahtis vägisi tatsuma hakata. 

Huvitav baarikujundus?

Korraga tundsin meeletult suurt soovi jääteed juua, seega seda me otseloomulikult ka tellisime:

Jumalik jäätee 😜

(Oli küll kallis, aga see oli vist maailma parim, mis saanud olen! Seega- igat senti väärt. Kõrre juures paistab mangosteen, mis ju minu 1 lemmik puuvili Balil. Hetkel siin Eestis +25 suvekuumas isutab kah väga see jäätee just.)

Õhtusöök oli mingis eriti udupeenes kohas, kus näiteks laest alla kasvasid taimed nii:

Hiljem koduvillas sai proovitud ka see vili ära, mille mahl mulle hullult meeldis:

Guava vili

05.mai.2023  (REEDE)

Jimbaran villa KEN by Nakula

Kätte oli jõudnud reisi 1 oodatumaid hetki- paadireis! 😎 Hommikul varakult asusime Nusa Penida saare poole teele. Hommikusöögi sõime paadis. 2 meist tabas merehaigus, mind õnneks mitte. Küll aga kui mehed kalastama hakkasid, siis mõtlesin mina oma väikse aruga, et oleks ju ülimalt äge näiteks paadilaele ronida. Nii ma siis kõlkusin seal madratsil lainete taktis kuniks mehed kalastamise lõpetasid. Kogu aeg tagus peas vaid 1 mõte- kuidas ma sealt alla saan?! 😂  laine oli ju korralik...

meie paadike tervitushetkel

Peale kalastamist suundusime snorgeldama. Suur lootus oli kohata manta rai'sid. Paraku anti teada, et neid pole täna kodus. 😪 Snorgeldada on aga alati ülimalt vahva-  see veealune maailm lummab; ühtlasi on väga aukartustäratav:

Mina snorgeldamas

Vesi oli puhas. Olin valmis kohtama plasti muideks. Peale 2.snorgelduskäiku võtsime suuna Nusa Penida saarele. Lõunatasime Maruti Beach Clubis. Vahepeal tellimuse ootel tutvusin ümbruskonnaga. Imeilus liivarand, kena saareke igatepidi:

Kohalik rannas vuramas

Edasi suundusime paadiga veel 1 kohta snorgeldama. Seal oli kõige rohkem kalu! 😍 Ja siis järsku tabas mind see "hetk"! . Nimelt oli kogu meie reisi vältel nagu õhus midagi- a la nagu õudukates- midagi juhtub igaühega!  Kes kukkus meil kraavi (ei ei - ta polnud purjus, lihtsalt pilkases pimeduses polnud võimalik midagi näha); kel juhtus rolleriga õnnetus; kes käis surfilauaga nagu pesumasinas ära; keda niitis oksetõbi... Tundsin kuis ring tõmbus koomale- me ju isegi naljatasime hommikuti- who is the next?! 😵

JA nüüd oli see kohal! Minu hetk.

Nimelt seal snorgeldades unustasin muu maailma täitsa ära- olime vaid mina ja kalad. Korraga vaatasin veest välja ja leidsin otseloomulikult, et paat on kaugel! 😮 Ja laine selline salakaval, mis uhas aga mind veelgi kaugemale... jajaa...täpselt nagu õudukates... hai veel puudu eksole 😱 Õnneks oli 1 kambajõmm mul silma peal hoidnud ja ei jätnud mind üksi, tal olid ka lestad jalas. Proovisime koos paadi poole ujuda täie jõuga. Tulemus 0. Mul hakkas jalg krampi minema, tundsin paanikahooogu tõstvat pead... Surusin paanika maha, lõin veel jala muidugi vastu koralli ära. (oo vesi polnudki nii sügav?! tegelikult see ei lohutanud- sest paat ei saanud ju nii madalasse vette mulle vastu tulla) Viimaste jõuvarudega proovisime kuidagi paadini jõuda. Õnnelik pääsemine! 🙏

Tagasi koduvillasse jõudes tahtsin veel viimaselt õhtult Balilt maksimumi- sulps kodubasseini alustuseks:

Õnnelik mina Balil 

Edasi plaanisin päikseloojangut nautima minna. Keegi teine ei tahtnud minu vaimustust jagada, nii tuli mul üksi minna. Need olid imelised hetked endaga... ja selle kauni Baliga:

Võrratult ilus päikseloojang viimasel õhtul Balil

Kohalikud lapsed mänguhoos

Kunstiteos rannas- lainete uhutud.

Päike loojas, hobune kappamas kuuvalgel.

Oligi see maagiline Bali reis läbi... Oleks ju ilus siinkohal lõpetada? Minu reisimistest oli Bali elu ilusaimate hulgas. Huvitaval kombel ma läheks sinna veel, kuigi üldjuhul ei kipu tagasi kohta, kus olen käinud. Seal jäi siiski ühtekomateist veel vaatamata...

Keegi  aga soovis teada palju kulus raha. Lõpetuseks siis natuke seda juttu. Eurodes.

Lennupiletid 2-le               2 100.-                 

Majutus villades 15p         1 300.-

Kindlustus 2-le                     250.-

Süstid 2-le (a-hepat, jt )        100.-

Viisa 2-le                                 62.-     

Laevarent päev 2-le hind       104.-

GWK pilet koos fotoss 2-le    36.-

Söögid jm 15 päeva 2-le ca   500.-  

* Rolleri rent 6eur/päev 

* Massaaž h 6...9eur

* Praad joogiga 6-9eur

Bali- mu arm. Osa 2.

 26.apr.2023 Jimbaran villa KEN by Nakula

 (kolmapäev)

Olime elevuses uuest kohast. Meie villa kaugus merest 2-3min:

Pärast toast tuppa lippamist ja basseinis möllamist väsisime ära. Kogusime energiat õhtuks, mil läksime päikeseloojangut vaatama ja õhtust sööma. Tundus, et see oli ka kohalike seas väga pop. Pikkade laudade taga olid paljud kohalikud oma peredega, nautisid samuti ilusat vaadet ja lapsed mängisid sealsamas liivas. 

Ainus, mis mõnusat romantilist õhtut veidi segas oli- suits, mis tekkis grillijatel kui ka maisitõlvikute küpsetajatel. No valisime vähem suitsusel alal asuva lauakese. Taamal oli taevas üsna tumedaks tõmbunud ja sähvis äike. Meieni see õnneks ei jõudnudki, saime rahus süüa ja ka moosekante kuulata, kes käisid laua juurest laua juurde, lootuses jootraha saada. Mängisid muide täitsa kenasti. Meilt uurides kust tuleme- tuli ettekandmisele Quantanamera lugu näiteks. 😂

Peale õhtusööki jalutasime villasse ja nagu ikka- meil oli mängude õhtu. Sedapuhku oli mängude valik suurem. Nimelt oli elutoas laual ka selline valik:

Parasjagu täpsustangi pildil, kas olen õigesti mängureeglitest aru saanud... See oli selline huvitav kohalik mäng muide. 

27.apr.2023 Jimbaran

(neljapäev)

Hommikusöök tuli valida selliste hulgast, mis kõik said mu poolt proovitud ka va pannkook (lemmikuks osutus poššeeritud muna): 

Mis te arvate aga-  mida kostis minu seedesüsteem selle peale? Oh no! 😫... Ütleme nii, et kohaliku toidu osas ergutasid mul vaid vürtsikad toidud seedimist. Rohelist salatit ja köögivilju seal polnud. Hommikusöögiks taipasin mingi hetk müslit osta ja tundus, et see leevendas vähekenegi lisaks probiootikumidele, keerulist olukorda. Saiakestest loobusin peale 2.päeva.

Rollerite toojad 😂

Peale korralikku hommikusööki võis seiklusrikas päev alata! Toodi nimelt meile rollerid lausa koduukse ette.  Egas midagi- rollerite selga ja hopsassaa- 1 kaunimasse randa, kus ootas ilus läbipaistev vesi ja valge liiv. 

Siinkohal pean muidugi mainima, et olen eelkõige ikkagi igasugu randades lesimise vastu, ainus mis mind kõnetab, on ujumine. Seda ma sain mõnuga iga päev teha. 💗

Imeline Nusa Dua Beach

Krabikesekene

Seal sai nalja kah! Meil 1 kambajõmm tegi meist oma Baywatch video. 😂 Lugejad kujutavad nüüd elavalt ette kuidas klipp välja kukkus...no mina see Pamela Anderson siis eksju! 😂

Õhtul läksime välja sööma 1 kallimaisse kohta- Steakhouse kuna meestel oli korralik liha isu. Mina tellisin aga hoopis mõõkkala ja see maitses oivaliselt! 😍😜

28.apr.2023 Jimbaran

(reede)

Päev kulges rütmis- hommikusöök, ujumised, lõuna kohalikus rannakohvikus, siesta ja siis kella 16 paiku võtsime suuna PURA LUHUR ULUWATU templile, sest meil oli ju seda imet vaja näha!

Mis ma oskan kosta. Selliseid hulle ahve polnud kohanudki- no nad ikka täiega kiusasid inimesi- mis ripakil , see ära- prillid, veepudelid, rahakotid. Meie seltskonnast virutas ahv lausa 1 nokamütsi peast ära! 

Jultunud ahv röövitud mütsiga 

Nad olid nii jultunud, vaid töötajad said asju kätte- pakkudes neile vastu puuviljakotikest. Tahtsime mehega hiljem jalutada piki rannikut, kui siis korraga oli 1 suurem ahvibande täpselt tee peal ees. Ausõna meil hakkas kõhe! Keerasimegi otsa seal kohas ringi. 

Tempel ise oli muidugi suletud ilmarahvale. Kõige lähemale pääsesin vaid- eemalt sisehoovi väravaid vaatama, sedagi üle müüri kikivarvukil pilti tehes ja zuumides (tempel ise siis just nende väravate taga):

Bali skulptuuri tippteosed-Ganeša kujud-elevandipealised valvurskulptuurid kükloobikujulise pandlaga vöödega!

Vaade teiselepoole.

Mõnus lainete kohin...imelised vaated. Sellega ilus osa piirdus. Kappasime seal treppe mööda omajagu. Pidime ju aega parajaks tegema- sest plaan oli ka tantsuetendusele minna. Rahvast oli samas metsikult palju. Reede õhtu. Müüdi välja 2 tantsuetendust. No tagantjärgi tarkus- oleks teadnud, et selline mass seal koos- poleks tantsuetendusele läinud, piirdunud vaid pargis jalutamisega ja templiala piilumisega. 

Tantsuetendus

Etendus ise kogus tuure nagu mühisev meri... Kohalikud tantsijad on põnevad-värvilised-graatsilised ja meeste/noorukite  leelotamine ühes rütmis... ütleme nii, et väga teistmoodi 😏

Otsustasime siiski turvalisuse huvides enne lõppu ära tulla, sest selle suure rahvamassis rüselemine ei kuulunud enam meie plaanide hulka. Olime kurnatud!

29.apr.2023 Jimbaran

(laupäev)

Me olime eelmise päeva vintsutustest päris läbi, võtsime seega rahulikult. Ma käisin nuusutasin kõik koduhoovi lilled läbi ja imetlesin seda aia lopsakust. Samuti ujusin oma isu täis- nii basseinis kui meres. Minu vaieldamatud lemmikud: 

miski liilialine

Jumaliku lõhnaga templipuu õite kobar

Kellegil tuli mõte minna Kutasse kohalikku elu uurima.

Rollerite selga ja minek! Vaatasime siis tänavakaubandust ja kiikasime korra ka šoppamiskeskusesse. Ära väsides käisime lõunat söömas. Kui jõudis aeg kodu poole sättida- oli keeranud vihmale. 😳 Ootasime natu, et see suurem padukas üle jääks ja asusime siis tagasiteele. Selleks hetkeks olime 3 rolleriga. Teised tilkusid varem kodu poole. Kodust ca 3,3km oli 1 tänav kinni pandud. Kohalikel toimus seal miskit sorti üritus:

Kohalikud laupäevasel õhtupoolikul

Ja siis läks meil olukord põnevaks. Vihma kallas. Pimenes. Sõitsime piki hästi kitsast tänavat ummikus, kui me korraga 1 auto poolt veidi lõksu jäime. Teised 2 rolleritega said minema ja järgneval risti olimegi nad silmist kaotanud. Kas nad läksid nüüd vasakule või paremale?! Asja ei teinud kergemaks ka see, et vasemale keeras 1 roller, kel oli rolleri küljes hunnik täispuhutud õhupalle. (Stseen nagu filmist! 😂😂) Temas mööda näha oli võimatu. Otsustasime siiski samma suunda keerata. 2 -3 min pärast oli selge, et olime eksinud ja omapäi. Keerasime tee äärde. Mida teed sina? Keset vihma, kottpimedas, netita, kodu suund teadmata? Mina ei hakanud nutma! Ausõna. Läksime lähimasse putkasse ja kurtsime muret. Nagu mees ütles, me oleme TOTALLY LOST! 😄 Sõbralik müüja küsis siis, kuhu me soovime minna. Noh jah-meenus vaid 1 osa meie majutuse nimest. See selleks. Ta jagas lahkelt netti ja saime oma koduaadressi ning viimased 3km paduvihmas läks lahti- mul telo käes ja juhendasin meest. Adrenaliin oli põhjas! 😆 Jõudsime jällegi sinna tänavale, mis oli kinni pandud. Reguleerija aga meie ahastanud nägusid nähes halastas ja näitas siiski otsese kodusuuna kätte. Lõpp hea kõik hea. Jõudsime ilusti koduvillasse. 😚

Peale sooja dušši arvasin küll, et tahaks pitsi konjakit ja tassi kohvi. Aga tegime hoopis 1 vahva pizzaõhtu! Ülimaitsvad pizzad olid. 1 tore valik kohalikku pildil:

30.apr.2023 Jimbaran

(pühapäev)

Uus päev, uued seiklused! Öö ei möödunud ka vahejuhtumita muideks. Nimelt kell 5 hakkas mees taga ajama, kes see hull meil toas röögib?! Selgus, et see olla vaid geko vist. Selle tagaajamise peale oli minu uni muidugi rikutud. 😟

Hommikusöögilauas otsustati taas mõnda kaunist randa külastada. Randa jõudes avastasin, et mul kleit pahupidi seljas. Eee juhtub! 😂 (Keegi aga 9-st inimesest ei märganud eksole. )

Rand ise oli mõnus.  Melasti beach 😍:

Läbipaistev vesi

mina mõnnamas

Pühapäev oli selline täielik chill värk. Lõuna tuiasime koduranna baari suppi sööma. Peale seda olime rampväsinud. Eks see kuumus ja päike tegi oma töö- seega siesta oli täiesti omal kohal. Ilmselgelt olin ma ka ujudes päikest ohtralt saanud. (kehal ikka UV kaitse 30 ja näol 50)

Õhtusöögikohta läksime avastama meie lähedal asuvasse põnevasse toidutänavasse. Võis täitsa rahule jääda küll- naiste nina ees kenad värvilised smuutid, mehed nautisid ribisid.

Õhtuks aga taas Eesti mäng, kus nagu ikka - tundsin end oivikute seltsis pisut lollina...🙈

Järgneb...