Bali reis 😍
(21.aprill- 07.mai 2023.a.)
Enne reisi lugesin Bali kohta näiteks siit toredast pereblogist:
Bali saar on tuntuim ja populaarseim saar Indoneesia saarestikus India ookeanis. Tänu troopilisele kliimale kestab suvi saarel 365 päeva aastas ja keskmised temperatuurid nii õhus kui ka vees on + 28 kraadi C. Saarel on imekaunid rannad, vaheldusrikas maastik, imelised loodus- ja maastikuvaated ning kuulsad ja lopsakad riisiterassid. Saarel on üle 4500 imelise arhitektuuriga templi, kus viiakse tseremooniaid läbi peaaegu iga päev. Samuti köidavad külalisi lahked ja sõbralikud saareelanikud, nende omailmeline kultuur ja traditsioonid. 5780 km2 pindalaga ja 4,3 miljoni elanike arvuga Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar, mis kuulub Indoneesiale ja moodustab koos naabersaartega Bali provintsi. Enamus saare elanikest on rahvuselt balilased, kelle emakeel on malaia-sumbawa keelte hulka kuuluv bali keel. Usutunnistuselt erineb Bali elanikkond Indoneesia enamikest teistest piirkondadest tähelepanuväärselt. Vastupidiselt Indoneesia rahvastikule, kus elanikond on valdavalt islamiusulised, on Bali saare elanikkond 93% ulatuses hinduistid, moslemite osatähtsus on saare elanike seas alla 5%. Animistlik hinduism, mis on saarel valitsevaks religiooniks, on väga sõbralik, paljude traditsioonide ning tseremooniatega, mis peab pühaks loodust, loomi ja inimest ennast ning vaimu."
21.apr. Eesti.
Me alustasime oma reisi Tartust reede õhtusel ajal kell 19. Vurasime bussiga otse Tallinna lennujaama. Lend läks enne kella 23 ja me olime seljakottidega vaid. Oli ette näha, et pagasiga jändamiseks pole mahti ei minnes ega tagasi tulles. Mida suurt sa ikka sinna kaasa vead või siis ära tood? Tallinn-Helsingi lend oli nagu aevastus- siuhh üles ja kohe maandus kah. Edasi läks juba "lõbusamaks" Kuna otse üle Venemaa ju ei saa lennata, mindi mõnusa ringiga kokku ca 13200km Helsingist Singapuri. Lend langes öisele ajale, aga tundus ikka megapikk. Anti 2x süüa, missiis, et magasid- kõik aeti üles. Toit oli väga maitsev lennukitoidu kohta. (Olin meeldivalt üllatunud)
Singapuri Changi lennujaam on 1 suurimaid Aasias. Maandudes olid meil head sõbrad, kes juba Balil meid ees ootasid, andnud täpsed juhtnöörid- kuhu edasi liikuda. Muidu oleks hätta jäänud kah, sest jätkulend Balile läks vääikse ajavaruga vaid. Balile jõudsime öösel kl 00 vist. Meil oldi kenasti vastas ja saime Ubudi majutuskohta peale kenakest rallitamist öistel tänavatel, ikka vasakpoolse liiklusega eks. Sõbrad olid meile sööki tellinud, seega vitsutasime kered täis ja keerasime oma toreda villa tubadesse magama.
* Vaheinfoks-meie seltskond üldse kokku 9-inimest: noorim 18.a. ja vanim 70.a. ehk siis 3 põlvkonda sõprade dünastiat+ mina oma mehega.
- Apa kabar – kuidas läheb?
- Baik – hästi
- Tidak – ei (eitus)
- Ya – jah
- Harganya berapa – kui palju see maksab?
- Terlalu mahal – väga kallis
- Otsustasime esimese päeva rahulikult võtta. Mehed läksid laenutasid rollerid. Tutvusime siis päevavalges meie "koduga" ja lihtsalt puhkasime end välja- ujusime basseinis ja kes tahtis päevitas. Päike oli kõrvetav. (Mul oli heaga näo jaoks UV kaitse 50 ja kehale 30.)
- Meie villa uhke bassein

- Selline maja paistis eemalt meie rõdult...
- Õhtul seadsime end minema Ubudi. Ööturule! (Midagi väga rabavat kahjuks polnud, pigem nagu Kadaka turg ja söögiputkad.)
- Ööturul. Kohalikud söömas.
- 24.apr. Ubud.
- Peale kosutavat hommikusööki ja minul ujumistrenni basseinis, suundusime rolleritega sedapuhku Ahviparki! (Monkey Forest) Taolisi ahve olime varem kohanud Gibraltaril ja teadsime, et nad võivad üsna ettearvamatud olla. (Parem kõik kulinad-vidinad ära võtta, neile otseselt otsa vahtida pole ka mõtekas.)
- Ahvid oma toimetamisi tegemas, vaata et peale ei astu.
- Mulle meeldis see mets ise- hiigelsuurte puudega nagu Tarzani filmist...
- Rolleri seljas kogeb seda Bali hõngu kuidagi paremini kui taksos sõites. Vahetu. Sõidad kuskil külavahel- koerad longivad, kaunis lokkav loodus, mõnus tuuleke paitab keha, magus lillede lõhn, kaunid teeäärsed majad oma templikestega...mul pea käis kogu aeg- küll ühele poole ja teisele poole- seda kõike oli ju vaja vaadata! 😊
- Lõunasöögi sõime vaatega kaunile riisipõllule:
Päris aus olla, siis veidi veider oli küll. Minu kujutluspildis oligi see kosk ikka selline nagu esimesel pildil. Rahvast aga oli nagu murdu. Palav. Higi voolas ojadena- mõtlesin, et hüppan kleidis ise sinna kose alla, aga seal no oli sealgi rahvast liig palju ees 😄 Igasugust veidrusi oli teel mäest alla kose juurde- südamekesi, linnupesa?:
Igatahes jah- käidud sai, aga mingeid erilisi emotsioone see käik minus ei tekitanud. Vist. A võib-olla ei suutnud vaateid eriti nautida, kuna liig palav oli...😎
Edasi läksime Ubudi vahele turule. Seal oli küll põnev uudistada! Palju ägedam kui see ööturg oli. Mida kõike seal ka polnud:
Nunnu kleidi sain sealt. (See kleit maksis 9eur) Käsitöö oli kaunis, oleks ei tea, mis kõik veel ära tirinud, aga mõistus tuli koju- kuhu ma lähen nende asjadega?! 😁
Edasi jalutasime söögikohta, esmane valik oli megakaunis ja tore, kuid paraku nii suure kambaga me sinna ära ei mahtunud... Tänaval käid ja imetled, mis kaunid nikerdused ja kujukesed igalpool:
Tuli otsida uus. söögikoht siis. Ei olnud ka tollel viga- proovisin näiteks ära täiesti taimse roa, mis osutus ülimaitsvaks, koos suurepärase joogiga 😜
Eriti maitses TEMPEH- need tumepruunid tükid. -Tempeh ehk tempe on traditsiooniline Indoneesia toit, mis on valmistatud kääritatud sojaubadest. See on valmistatud loodusliku kultiveerimise ja kontrollitud kääritamisprotsessiga, mis seob sojaoad koogivormiks.Tasub seega proovida uusi asju! Leiad aga uusi lemmikuid. 😍
Koduvillasse jõudes kalpsasime kohe basseini ujuma. Õhtul oli meil aga mõnus üllatus endale. Tellisime massöörid koju! Jehuuu! (tund massaaži 6eur! 😮) Väga vinge- kõik jäid rahule! Tegemist oli korraliku mudimisega, mitte mingi õrnalt silitustega.








